Üürilepingu sõlmimisega tekib üürnikul õigus end sinna korterisse registreerida.

„See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib koha, kuhu ta elama asub ja leping annab seal elamise õiguse. Rahvastikuregistris registreeritaksegi see fakt. Omanik ei saa keelata inimesel rahvastikuregistris seda pinda oma elukohaks registreerida,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma alalist elukohta, ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut. Kiisleri sõnul pole mingit eraldi luba või nõusolekut vaja, kui on olemas kehtiv üürileping. Sellele vaatamata on mõistlik, et osapooled teineteist sellistest asjadest teavitavad.

Seadusest tulenevalt on üürnikul, kui ta senisest elukohast välja kolib, kohustus ära muuta ka oma elukoht rahvastikuregistris.

„Ega need inimesed ju puu alla lähe, enamasti kolivad nad ikka teise korterisse või majja ja sellest tuleks ka rahvastikuregistrit teavitada,“ selgitas Kiisler. Kui üürnik üürilepingu lõppemisel enda andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri osakonnas või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Loe lisa ka Siseministeeriumi kodulehelt.

Category(s): Uncategorized

Comments are closed.