Maksuamet asus omavalitsuste kaudu üürileandjaid liistule tõmbama

Maksu- ja tolliamet on kohalikele omavalitsustele saatnud välja palvekirja, milles soovib et viimaste sotsiaalosakonnad edastaksid ametile infot üürileandjate kohta, kirjutab Postimees.

Lehe poolt küsitletud omavalitsustest Rakvere ja Pärnu koostööst huvitatud ei olnud, kuivõrd nende omavalitsuste hinnangul tähendaks see liigset lisatööd selle pealt riigilt otseselt kompensatsiooni saamata.

Küll aga teevad sellist koostööd maksuametiga Tallinna sotsiaalhoolekande osakonnad ja Valga. Valga sotsiaalabiameti juhataja Meeli Tuubel ütles, et linn oli koostööst ise huvitatud, et üüriturgu korrastada.

Sotsiaalabi saajatel tuleb esitada omavalitsuse sotsiaalosakonnale koos oma taotlusega üürileping, millel fikseeritud üüriperiood ja -summa.

Allikas: BNS

Posted in Kinnisvara, Üldine

Rõivas: riigil ei ole plaanis munitsipaalkortereid ehitama hakata

Peaminister Taavi Rõivase sõnul ei plaani riik tuhande kaupa riiklike kortereid ehitama hakata ning senised munitsipaaleluaseme programmid on osutunud liialt kulukas ja ebaefektiivseks.

Tallinnas Loopealse kui Raadiku asumi rajamisega saavutati Rõivase sõnul see, et nende rajatud hoonete eest maksab Tallinna maksumaksja rohkem, kui on samas piirkonnas turuhind ja maksab seda 30 aasta jooksul.

“Tõsi, need lepingud oleks tõenäoliselt saanud teha tehniliselt paremad ja võib-olla on siin ka tehnilisi probleeme, aga siiski need kogemused, mis seni on, näitavad, et see lahendus, mis maksab enam kui 5000 eurot keskmiselt perekonna kohta, see on väga kallis lahendus,” rääkis ta riigikogu infotunnis.

Eluasemelaenudega hätta jäänud inimeste aitamiseks on Rõivase sõnul kõige tõhusam viis toimetulekutoetus. Toimetulekutoetus hõlmab eluasemekulusid ja minimaalse toimetulekupiiri tõusu.

Posted in Kinnisvara, Üldine

Üürilepingu sõlmimisega tekib üürnikul õigus end sinna korterisse registreerida.

„See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib koha, kuhu ta elama asub ja leping annab seal elamise õiguse. Rahvastikuregistris registreeritaksegi see fakt. Omanik ei saa keelata inimesel rahvastikuregistris seda pinda oma elukohaks registreerida,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler.

Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma alalist elukohta, ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut. Kiisleri sõnul pole mingit eraldi luba või nõusolekut vaja, kui on olemas kehtiv üürileping. Sellele vaatamata on mõistlik, et osapooled teineteist sellistest asjadest teavitavad.

Seadusest tulenevalt on üürnikul, kui ta senisest elukohast välja kolib, kohustus ära muuta ka oma elukoht rahvastikuregistris.

„Ega need inimesed ju puu alla lähe, enamasti kolivad nad ikka teise korterisse või majja ja sellest tuleks ka rahvastikuregistrit teavitada,“ selgitas Kiisler. Kui üürnik üürilepingu lõppemisel enda andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri osakonnas või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Loe lisa ka Siseministeeriumi kodulehelt.

Posted in Uncategorized

II kvartalis jätkus korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 8,1%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,8% ning majade hinnad 3,4%.

2012. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 9,2% ja majade hinnad 4,8%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 9,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 11,1% ning ülejäänud Eestis 3,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Posted in Kinnisvara, Kinnisvara müük

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 23,5%

Pangad väljastasid selle aasta esimese kuue kuuga ligi 700 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 35 mln eurot.

Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 23,5%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,6%).

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud kuue kuu jooksul 400 noort peret 2,92 mln euro ulatuses, üks sundüürnik ning 349 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 51 000 euroni (2012. a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (49,2%), Harjumaal (13,5%) ja Tartus (10,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal, Jõgevamaal (mõlemad 0,3%), Läänemaal ja Võrumaal (mõlemad 0,6%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 900 leibkonda, kellest 15 145 on noored pered, 8685 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Posted in Kinnisvara, Laen

Eluruumi keskmine pind kerkis 30,3 ruutmeetrini elaniku kohta

Statistikaameti andmeil kerkis eluruumi keskmine pind elaniku kohta selle aasta alguseks 30,3 ruutmeetrini.

Aasta tagasi oli sama näitaja 30,1 ruutmeetrit. 1994. aasta alguses oli eluruumi keskmine pind 24,4 ruutmeetrit inimese kohta.

Selle aasta alguses oli Eestis kokku 657 800 eluruumi ehk 491 eluruumi 1000 elaniku kohta, möödunud aasta algul olid samad näitajad 655 900 eluruumi ehk 489 eluruumi elaniku kohta.

Eluruumide kogupind oli selle aasta algul 40,53 miljonit ruutmeetrit ehk 210 000 ruutmeetri võrra rohkem kui aasta varem.

1994. aastal oli eluruume kokku 614 600 ehk 416 eluruumi 1000 elaniku kohta ning nende kogupind oli 35,98 miljonit ruutmeetrit.

Allikas: BNS

Posted in Kinnisvara, Üldine

Kinnisvarafirmade liit: üüritulu tulumaks võiks olla madalam

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu hinnangul võiks riik elamispindade üürituru läbipaistvuse suurendamiseks ja konkurentsi tekitamiseks kaaluda eluruumi üürile andvate isikute tulumaksusoodustust.

Kinnisvarafirmade liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel kirjutab Eesti Päevalehe arvamusloos, et osa buumi ajal soetatud korterite omanikke on dilemma ees, kas müüa korter või anda see üürile. Kui tasuda üüritulult seaduskuulekalt üldkehtivas määras 21 protsenti tulumaksu, siis kipub korteri müük tema sõnul olema tasuvam.

Rüütel märgib, et praegu käib eluruumide üürileandmine suures osas läbipaistmatu eraisikult-eraisikule-ärina. Läbipaistmatus tähendab tema sõnul nõrku või puuduvaid üürilepinguid, ebakindlust nii üürileandja kui üürniku jaoks ja ebaausat maksudega manööverdamist.

Maksustamise mõttes hallis tsoonis olev üürisektor annab Rüütli hinnangul olulise konkurentsieelise makse mittemaksvatele üürileandjatele. Tulumaksusoodustuse puhul oleks paremas seisus üürileandja, kes on valmis sõlmima korrektseid üürilepinguid ning üüriraha pangakontode kaudu liigutama, kirjutab ta.

Rüütli hinnangul võimaldab maksusoodustus tuua üüripakkumisse uusi kortereid ja laiendab nii üürisektorit.

Kinnisvarafirmade liidu juhi sõnul elab Eestis üürikorteris praegu hinnanguliselt 15 protsenti inimestest, üürnike osakaal võiks aga ulatuda 25–35 protsendini. “Laiem üürituru osakaal võimaldaks inimestele paremat eluruumivalikut ja suurendaks tööjõu mobiilsust,” märgib ta. Ta lisab, et see hoiaks ka hinnad stabiilsed.

Selleks, et üürimisest saadud tulu hakataks seadusekohaselt deklareerima, tuleks Rüütli sõnul muuta tulumaksuseadus üürileandja jaoks sõbralikumaks muuta.

Ta selgitab, et üks võimalus selleks on teha seadusesse muudatused, mis võimaldaksid eraisikutel kinnisvara üürimisest saadud tulusid deklareerides kuludokumentide põhjal arvestada ka väljaüüritava kinnisvaraga seotud kulusid, nagu näiteks maamaks, remondifond. Nii loodaks tema hinnangul eeldused, et riigile hakkaks maksu laekuma.

Liidu pakutud alternatiiv eelpoolnimetatud lahendusele on maksustada kinnisvara üürimisest saadud tulusid madalama maksumääraga, näiteks määraga 10 protsenti. “Selle lahenduse puhul võetaks eelduslikke kulusid arvesse, aga ära jääks keeruline kontrollimenetlus,” kirjutab Rüütel.

Peale kinnisvarafirmade liidu toetavad Rüütli sõnul tulumaksusoodustuse ettepanekut ka omanike keskliit ja maksumaksjate liit. Ta märgib, et seni pole majandusministeeriumi ega rahandusministeeriumi poole pöördumine selles küsimuses vilja kandnud.

Allikas: BNS

Posted in Kinnisvara Tagged ,

Maaklerteenuse standard EVS-EN 15733:2010

Ajakirjandus, nagu alati, on seoses  Maaklerteenuse standardiga palju vahtu üles kloppinud, süüvimata asja sisusse.

Kõigepealt on  meedias tehtud oluline viga – kehtima ei hakka uus teenusstandard, vaid novembris on valminud selle eesti keelne tõlge. Eesti Standardikeskus kinnitas 2010  aasta märtsis dokumendi EN 15733:2009 siseriiklikult numbriga EVS-EN 15733:2010, pealkirjaga „Kinnisvaramaaklerite teenused. Nõuded kinnisvaramaaklerite teenuste pakkumisele“. Seega kehtib see standard juba 2010 aasta märtsist, mis siis, et ta oli inglise keeles. Miks selle standardi tõlkimisega nii kaua venitati, tuleks küsida Eesti Standardikeskuselt.

Standardid ei ole õigusaktid. Standardid on enamasti vabatahtlikud dokumendid, mis ei ole mõeldud õigusaktideks, vaid juhend- või abimaterjalideks neile, kes soovivad standardeid kasutada ning näevad selles endale kasu. Kui aga riik on oma õigusaktiga standardi kohustuslikuks teinud, siis peab seda standardit ka jälgima. Käesolevat standardit riik kohustuslikuk ei ole teinud.

Mis siis nüüd muutub/muutus? Hea on see, et vajalik dokument lõpus ära tõlgiti ja kõik inimesed, kes seda soovivad, võivad seda lugeda nüüd eesti keeles. Kahjuks ei ole standardit võimalik tasuta lugeda – selle eest peab välja käima 10,90 raha. Võlaõigusseadus jääb ikka põhiliseks dokumendiks lepingute sõlmimisel. Korralikud maaklerid, kes järgisid seadust, järgivad ka edaspidi seadust, need kes seda ei teinud, ei hakka ka selle tõlke ilmumisega seda järgima.

Võtke asja rahulikult, valige maaklereid ikka selle järgi, mida nendest räägitakse ja millised on vastukajad maakleri tööle, siis juhtub ka vähem arusaamatusi ja vääritimõistmist.

 

 

 

Posted in Kinnisvara, Kinnisvara müük Tagged ,

Elektrihinna võrdlusportaal

Kuidas võrrelda mugavalt elektrimüüjate pakkumisi? Mugavat võimalust pakub veebileht energiaturg.ee . Lisaks saab KKK alt vastuse pea igale küsimusele.

Energiaturg.ee portaali loomisega pole seotud ükski elektrimüüja ning arendajateks on Advokaadibüroo GLIMSTEDT, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partner Helmes.

Energiaturg.ee energiaportaalis saab võrrelda kõigi elektrimüüjate pakkumisi ning teha seda objektiivselt ning läbipaistvalt. Tänase seisuga on portaalis kahe ettevõtte, Eesti Energia ja 220 Energia, hinnapaketid, kuid uute elektrimüüjate hindade avalikustamisel jõuavad need ka Energiaturg.ee süsteemi.

Posted in Uncategorized

Eesti kinnisvaraturg on tulus

Eesti kinnisvaraturg oli Briti päritolu üleilmse kinnisvaraettevõtte Knight Franki indeksi kohaselt tänavu teises kvartalis tulususe poolest Euroopas kolmas Austria ja Islandi järel ning asus maailma riikide seas kaheksandal kohal.

Knight Franki globaalse hoonete hinna indeksi Global House Price Index väärtus, mis näitab võrdlevalt erinevate kinnisvaraturgude tulusust, on Eesti kinnisvaraturu puhul kasvanud aastaga 6,9 protsenti ning kvartaliga 1,4 protsenti. Aastane tõusuprotsent asetab Eesti maailma riikide hulgas Hongkongi järele ning Norra ette kaheksandale kohale.

Tabelis on esikohal Brasiilia, kelle puhul on indeksi väärtus aastaga kasvanud 18,4 protsenti. Euroopa riikidest on kõrgeima ehk teise positsiooni edetabelis hõivanud Austria, kelle puhul on indeksi väärtus aastaga kasvanud 11 protsenti. Austria andmed edetabelis pärinevad erinevalt Eestist esimesest kvartalist.

Knight Frank märgib analüüsis, et 17 eurotsooni liikmest 13 asub teise kvartali andmete põhjal kinnisvaraturgude edetabeli alumises pooles.

Saksamaa, kelle puhul on indeksi väärtus kasvanud aastaga 6,7 protsenti, asub edetabelis kümnendal positsioonil. Läti kinnisvaraturg asub 0,8 protsendilise aastase tõusuga 28. kohal. Leedu kohta on edetabelis vaid esimese kvartali andmed, mis näitavad 1,9-protsendilist aastast indeksi langust ning asetavad Leedu 36. positsioonile.

Knight Frank on sõltumatu globaalne elamu- ja ärikinnisvara konsultatsioonifirma.

Allikas: BNS

Posted in Kinnisvara